Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Priit Lätt: ainulitsentsi nõue muudab arendustöö kalliks
Advokaadibüroo Glimstedt partner ja vandeadvokaat Priit Lätt märkis 25. märtsil toimunud Äripäeva strateegilise IT juhtimise seminaril, et ainulitsentsi nõude esitamine hankemenetluses välistab komponentide korduvkasutamise võimaluse ning muudab seeläbi ka arendustöö kalliks.
Lätt pidas seminaril ettekande teemal "IT arendamisega seotud juriidilised probleemid", kus tõdes, et kui arendaja on loonud võimaluse tarkvaralisi komponente taaskasutada ja on neid erinevate projektide raames teistele klientidele litsenseerinud, siis on tegu kuluefektiivse arendusega.
"Kui nt ühe lepingu raames on komponentide osas ainulitsents antud, siis järgmise süsteemi loomisel neid komponente enam kasutada ei saa, isegi mitte lihtlitsentsi alusel," selgitas Lätt ainulitsentsi nõudega kaasnevat kõrgemat kulu arendustööde osas.
Läti sõnul kiputakse viimasel ajal eelistama lühikesi lepinguid, kuid sellest hoolimata peaks lepingutes sisalduma projekti eesmärk (mida pooled teha püüavad), poolte koostöö kirjeldus ning tegevusjuhised projekti ebaõnnestumise puhuks.
"Projekti käigus tekkiv uus soov ei tohiks kuuluda projekti fikseeritud eelarves teostamisele ning seda ka juhul, kui uus soov on ärikriitiline. Samamoodi tähendab see, et, vea all tuleb mõista tarkvara mittevastavust spetsifikatsioonile - tehniline kirjeldus peab olema täpne ja võtma kokku poolte kokkuleppe tehtava töö sisu osas," selgitas Lätt lepingutega kaasneva konteksti ja struktuuri loomise vajadust.
25. märtsil toimus Tallinnas Äripäeva ITuudiste teemaveebi seminar "PARIMAD PRAKTIKAD: Kuidas juhtida IT arendusprojekte strateegiliselt ja kasumlikult?"
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele