Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Marko Sverdlik: riskijuhtimisele pühendatakse alla 10 minuti kuus
Proeksperdi tegevjuht Marko Sverdlik märkis 25. märtsil toimunud Äripäeva strateegilise IT juhtimise seminaril, et 85% juhte pühendavad ettevõtte strateegiale alla tunni kuus ning riskide juhtimisele veelgi vähem.
Sverdlik pidas seminaril ettekande teemal "IT riskijuhtimine on vajalik, mitte "igaks juhuks," milles tõdes, et riskide juhtimine ei ole tulekahjude kustutamine, vaid riskide ennetamine. Riskide juhtimiseks tuleb aga teadlikult aega pühendada.
"15-aasta tagune Nortoni ja Kaplani uuring näitas, et 85% juhte pühendavad ettevõtte strateegiale alla tunni kuus, riskide juhtimisele veelgi vähem. Tänapäevased uuringud kinnitavad sarnaseid trende. Lisaks on siin ka semantiline möödarääkimine - enamasti tegeletakse "riskide juhtimise" nime all tegelikult tagajärgede likvideerimisega, tulekahjude kustutamisega," tutvustas Sverdlik teema tausta ja lisas, et riskijuhtimine on eelkõige riskide ennetamine ja vältimine.
Sverdliku sõnul alla kümne minuti kuus riskijuhtimisele pühendades ei kasuta me võimalusi asju paremini teha ja riske vältida, vaid satume jälle olukorda, kus tuleb tulekahjusid kustutada.
"Suurimaks riskiks IT-s pole mitte majanduskriis, vaid inimene ise ja inimestevaheline kommunikatsioon. Riskide juhtimiseks tuleb analüüsida kõiki projekti õnnestumiseks vajalikke võtmetegureid," jagas Sverdlik oma kogemust.
"Inimestel on kalduvus usaldada kõhutunnet ja kui omatakse eelnevat kogemust, võib see isegi paika panna. Kui kogemusi pole, on tegu loteriiga ning loterii asemel tasuks usaldada eksperte," tõi Sverdlik tüüpilise näite selle kohta, kuidas inimlikkus ettevõtte protsesse mõjutab.
25. märtsil toimus Tallinnas Äripäeva ITuudiste teemaveebi seminar "PARIMAD PRAKTIKAD: Kuidas juhtida IT arendusprojekte strateegiliselt ja kasumlikult?"
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele