Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mihkel Tikk: riigi lähteülesannete koostamise tase on paranenud
Riigi Infosüsteemi Ameti riigiportaali Eesti.ee juht Mihkel Tikk esineb 27. veebruaril Äripäeva seminaril "PARIMAD PRAKTIKAD: Milline on edukate tarkvarahangete valem?" Tikk räägib oma ettekandes avaliku sektori kogemusest arendusprojektide tellimisel.
Järgneb lühiintervjuu
Mis on peamised vaidluskohad arenduslepingutes/hangetes, kui tehakse koostööd välise arendajaga?
Enamasti tekivad vaidlused sellel pinnal, mida oli lähteülesandes ühe või teise lausega täpselt mõeldud. Näitena võib tuua lause “Palk on väike”, kui sõnale palk pole piisavalt konteksti juurde antud, siis võib seda tõlgendada nii väikse palga, kui palgina. Teine peamine vaidluskoht on siis, kui avastatakse, et mõnda tegevust ei ole vaja teha ning selle asemel on vaja skoopi muuta. Kuidas mõõdab RIA seda, kas projekt õnnestus või ei õnnestunud ja mida tehakse siis kui projekti tulemustega rahule ei jäädud?
Edukuse kriteeriumid on lähteülesandes ning hankedokumentides esitatud nõuded. Kriteeriumite kaal sõltub projektist, kuid enamasti on kvaliteedi nõuded kõrgemal kui kvantiteedi nõuded, lisaks on riigieelarvest rahastatavate lepingute skoopi ning lõppsummat väga keeruline muuta. Kui projektiga ei jääda rahule, siis on lähenemine pigem individuaalne.Mõnel juhul on arendajal oskused olemas ning nad suudavad vaatamata sellele, et on ajast üle läinud, lahenduse siiski kvaliteetselt lõpuni teha. Sel juhul me sanktsioneerime vähem ning anname võimaluse arendajal oma töö lõpuni teha.Teisel juhul on selge, et arendaja ei ole aru saanud tehtava ülesande mahust ning ei suuda seda projekti edukalt lõpuni viia, see variant on kõigi jaoks halvim ning tuleb kiiresti ära lahendada, reeglina on selleks lepingu lõpetamine.Erasektor kommunikeerib sageli oma ootusi „targa tellija“ vaatepunktist – kas riik on täna „tark tellija“ ja täidab arenduspartnerite ootusi (nt. paindlikkuse osas)?
Paindlikkus on teatud lepingu vormides võimalik, kuid see pigem eeldab, et arendajalt ostetakse nn töötundi. Konkreetse lahenduse tellimisel ei luba riigihangete seadus enam ülesannet töö käigus muuta.Riigi lähteülesannete koostamise tase on kindlasti ajaga paranenud ning asutuste head arenduspartnerid oskavad ka kindlasti ootusi paremini tõlkida enda jaoks ning hankeprotsessis õigeid küsimusi küsida.Samas peab tunnistama, et prototüüpimist on liiga vähe ning projektidele ei tellita tihtipeale analüüse, mis aitaks veenduda, et tellitakse õiget asja. Kohati ei veenduta korralikult ka selles, et see mis arendajalt vastu võeti on õige ning turvaline ja loob väärtuse just neile kellele see mõeldud oli.
Vaata ürituse kava ja registreeru seminarile SIIN.
Seotud lood
Äripäev korraldab 27. veebruaril seminari "PARIMAD PRAKTIKAD: Milline on edukate tarkvarahangete valem?" Vaata, kas sinu klient või koostööpartner on kohal ja registreeru üritusele.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele