Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti investorid: Google ostab inimesi, mitte firmat
„Arvan, et eelkõige osteti ikkagi üht väga kõva maailma tippteadlaste tiimi. Need inimesed on tehisintelligentsi ja sellega seonduvate alade maailma tipptegijad,“ kommenteeris IT-ettevõtja Jüri Kaljundi Google’i otsust omandada tehisintellekti arendamisega tegelev firma DeepMind Technologies Ltd.
Ettevõtte asutajad on Demis Hassabis, Mustafa Suleyman ja Shane Legg. Hassabist on internetiavarustes tituleeritud maailma parimaks arvutimängijaks, nooreks malegeeniuseks ja nüüd on ta neuroteadlane.
Skype’i üks asutajatest Ahti Heinla ütles, et DeepMindis on koos Euroopa tehisintellekti arendajate koorekiht. „Google omakorda on tehnikameeste juhitud firma – erinevalt enamikest suurfirmadest, mida juhivad äriinimesed –, mis on huviline ostma kokku kõiki tarku tehnikamehi, eriti neid, kes arendavad radikaalseid tulevikutehnoloogiaid nagu näiteks DeepMind,“ rääkis ta.
Tehnoloogiauudiste lehekülg Re/code kirjutas pühapäeval esimesena võimalikust tehingust, mida Google’i esindaja ka kinnitas, kuid ei avaldanud selle suurust. Erinevate hinnangute kohaselt maksab Google tehisintellekti arendaja eest 400-500 miljonit dollarit (292-365 miljonit eurot).
Riskiinvestor Allan Martinsoni sõnul on tegemist korraliku summaga, mis näitab, et kellelgi oli seda tehingut väga vaja.
„Kui on 70 töötajaga ettevõte, mis on hinnatud 400-500 miljoni peale – kui see number nüüd tõsine on – ja ilmselt ei ole see ettevõte, millel oleks väga suur käive, siis järelikult on kellelgi väga seda vaja olnud, et on makstud tublit hinda tema teadmiste ja inimeste eest,“ lausus Martinson.
Heinla aga pidas ettevõtete liitumist ideaalseks koostööks. „DeepMind tegeleb masinõppega, mis on väga võimas vahend, kuid selle kasutamiseks peab olema palju andmeid, mille pealt õppida. Google'il on maailma suurim andmehulk, võib-olla NSA järel. Match made in heaven (taevas sõlmitud liit – toim),“ sõnas ta.
Skype’i üks asutajaid Jaan Tallinn investeeris DeepMindi üsna selle varajases staadiumis ja kuigi tema täpne osalus ei ole teada, teenib ta tehingult korraliku summa. Tallinn ütles eile Äripäevale, et ei saa tehinguga seonduvat kommenteerida.
Martinson märkis, et tõenäoliselt oli Tallinna osalus üsna pisike, just seetõttu, et ta sisenes ettevõttesse väga varajases staadiumis. Kaljundi aga teatas, et ingelinvesteeringud võivad olla väga väikesed, aga mõnikord ka väga suured.
Selles on investorid ühel meelel, et tehingu initsiatiiv tuli üsna tõenäoliselt Google’ist. „Firmasid ostetakse, mitte ei müüda – eriti selliste summade eest,“ ütles Heinla.
Martinsongi tõdes, et ei ole ühtegi põhjust, miks DeepMind pidanuks ise ostjat otsima hakkama. „Nii palju kui ma tean selliste asjade juhtumist maailmast, siis 99% oli see huvi Google’i poolt,“ ütles ta.
Hetkel kuum
Kaljundi aga leidis, et protsess oli ilmselt kahepoolne, sest selle valdkonna tegijad on enamasti omavahel tuttavad ja raske on öelda, kes tehingu algatas.
Tallinn on varemgi olnud huvitatud tehisintellektiga seonduvast, näiteks annetas ta 2010. aastal 100 000 dollarit (tol ajal ca 1,2 miljonit krooni) Singulaarsuse Tehisintellekti Instituudile, mis on loodud selleks, et valmistuda hetkeks, mil tehisintellekt jõuab inimintellektile järele.
Lisaks asutas Tallinn eelmisel aastal koos teadlase Martin Reesi ja filosoofi Huw Price’iga ka Camebridge’i ülikooli juurde eksistentsiaalse riski uuringute keskuse, kus lähenetakse teaduslikult probleemile, kuidas võib erinevate tehisintellektide loomine mõjutada inimese kui liigi väljasuremisohtu.
Ka Google’i-DeepMindi tehingu tulemusena on tehnoloogiaväljaande The Information andmetel loomisel Google’i eetikanõukogu, mis valvaks, et tehnoloogiat kasutatakse eetiliselt ja headel eesmärkidel. Kaljundi hinnangul on see üks olulisemaid aspekte kõnealuse tehingu juures.
„See on hästi tähtis selles valdkonnas, millega Tallinn on tegelenud, et kõiki tehnoloogiaid, mida me täna loome, kasutatakse inimeste hüvanguks, mitte kahju tekitamiseks,“ ütles Kaljundi.
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele