Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Online-videovalve aitab tabada rohkem vargaid
G4Si juhtimiskeskuses alustati praeguse kontseptsiooni alusel online-videovalve ülesehitamist kaks ja pool aastat tagasi. „Oleme kindel, et online-videovalve on lähiajal kiiresti kasvav valdkond,“ rääkis G4S teeninduskeskuse juht Arto Durejko. Online-videovalve teenus on uudne, sest selle teenusega saab liituda ka üksik kauplus ja üks videovalve operaator saab ühtsest süsteemist jälgida erinevate klientide kaupluses toimuvat ning iga lisanduva kaupluse puhul ei ole tarvis luua uut töökohta. Lisaks on välistatud olukord, kus kliendi internetiteenuse pakkuja tehtud muudatused võrguseadmetes, võivad halvata kogu distantsilt toimib videovalve. Kuna teenuse puhul ehitatakse üles eraldi sidelahendus kaupluses toimuva edastamiseks juhtimiskeskusesse.
Teenus on kallis, kuid abi on olnud
Jysk Linnen Furniture’i regioonijuht Merike Kaesveld ütles, et kaupluste lõikes on varaste tabamise suurusjärk erinev, kuid mõnes poes on puudujääk vähenenud kaks korda. Bauhofi haldusjuht Heikki Muda kinnitab, et selle süsteemi abil püütakse nüüd rohkem kinni ka pisikeste ja odavate kaupade vargaid. Kumbi ettevõte ei soovinud varguste numbrite muutusi välja tuua.
„Teenus on küllaltki kallis, kuid kuna oleme seda kasutanud suhteliselt vähe aega, on praegu raske öelda lõplikku kasu meie jaoks,“ nentis Muda ja kinnitas, et see on nende jaoks pigem kohapealse turvamehe abivahend.
„Meie jaoks on sellest nii palju kasu, et toodete puudujääk on väiksem, kauplusest on parem ülevaade, vargustele reageeritakse kiiremini ning töötajatel on turvaline kaupluses tööd teha,“ leidis Kaesveld. Tema sõnul nad kulutuste pealt veel võitnud ei ole, sest kaamera monitoorib ka inimesi ja mehitatud valve ongi kõige kallim teenus.
Durejko kinnitas samuti, et selle süsteemi abil püütakse iga päev kinni erinevaid vargaid ning see on aidanud teenusega liitunud kauplustel puudujääke vähendada.
G4Si valvedivisjoni teenistusjuht Kaido Kalamets rääkis, et klienditeenindaja töö on siiski kaupa müüa ja tooteid riiulile välja panna ning tema tööülesannete hulka ei peaks kuuluma varaste püüdmine. „Enamik tööst tehakse ära kaamerate taga. Kui videovalveoperaatoril tekib varguse kahtlus, saab sellele kiiresti reageerida kas keskuse turvamees või saadetakse kohale patrullauto. Videovalveoperaator võtab juhtumi korral esimesena ühendust keskuse turvamehega,“ selgitas Kalamets.
G4S sõnul võib kokkuvõttes online-videovalve teenuse hinda võrrelda mehitatud valve omaga, kuid esialgne investeering on online-videovalve puhul suurem, sest tuleb soetada kauplusesse vajalik tehnika.
Iga kliendi lahendus tuleb n-ö valmis õmmelda rätsepaülikonnana, sest iga kauplus on erinev. „Tulemuslikkust on hea mõõta siis, kui enne videovalve teenuste kasutamist on kauplus kasutanud vaid mehitatud valve teenust – siis saab efektiivsust võrrelda,“ selgitas Kalamets.
Parem ülevaade
„Pole mõistlik, et näiteks igas Jyski tüüpi kaupluses oleks tagaruumis turvamees, kes jälgib turvakaamera pilti. Üheks ohuks on kindlasti ka see, et inimene võib jääda haigeks, peab puhkama või lahkub lihtsalt töölt,“ ütles Durejko. Ta kinnitas, et online-videovalve puhul selliseid muresid ei ole, sest juhtimiskeskuses on ühte spetsialisti teisega vajadusel lihtne asendada.
Hetkel kuum
„Vahetame ettevõtte-siseselt informatsiooni vargusi toime pannud isikutest ning ühel objektil varastanu peetakse info põhjal sageli kinni teisel valveobjektil,“ heitis Kalamets veidi valgust tegutsemismeetoditele, kuidas on online-videovalve aidanud tabada vargaid. Lisas, et tavaliselt kasvab arvestatavalt varguste hulk kuu esimestel ja viimastel päevadel.
Probleemiks on kaamerapilti varjutav kaup
„Turvakaameratega jälgimise puhul tekitavad aeg-ajalt probleeme reklaam- ja infoplakatid, mis võivad varjata valvekaamerate vaatevälja,“ rääkis G4Si suurprojektide müügijuht Mart Veebel. Seepärast on kaamerate paigaldamisel vaja kooskõlastada reklaami ja valveskeemi üheaegne toimimine. Videovalve puhul on oluline ka pidevalt monitoorida toimunud vargusi ja sellest lähtuvalt vajadusel kaamerate asupaika muuta.
Veebeli sõnul on kaamerate asukoha muutmine vajalik kaupluse sisekujunduse või kaupade paigutuse muutmisel. „Enne suuremaid kampaaniaid tuleb vajalik valveskeem üle vaadata ka ajutiste ümberkorralduste ja kaupade väljapaneku muudatuste tõttu,“ kinnitas ta.
Teenus sobilik väikesemate ja keskmise suurustega kauplustele
Online-videovalve teenust saab kõige efektiivsemalt kasutada kaubanduskeskustes asuvate väiksemate ja keskmise suurusega kaupluste valvamisel koostöös kaubanduskeskuse turvameeskonnaga. Varguste avastamiseks on kõige tulemuslikum kasutada mehitatud valvet ja videovalvet üheaegselt, et kasutada mõlema parimaid omadusi. Nende tulemuslikkus ja efektiivsus sõltuvad paljuski siiski ka müügipinna iseärasustest ja müüdavast kaubast.
Eesmärk on tagada maksimaalne ülevaade ja kaupluse jälgimine võimalikult väikese arvu kaameratega – iga kaamera peab täitma oma eesmärki selliselt, et alati on võimalik „pahalaste“ tegevus tuvastada. Suuremate hüpermarketite valvamisel on lisaks videovalvele vajalik ka piisav mehitatud valve kohalolu.
Soovitused valvesüsteemide planeerimisel
Kaubanduspinda planeerides aruta valvesüsteemide valik ja vajalik tehnika varakult turvaettevõttega läbi. Turvalisuse tagamise planeerimisel tuleb mõelda, mis juhtub aasta, viie või kümne pärast.Hästi planeeritud videovalve ning sinna kulutatud raha, aitab tulevikus raha kokku hoida.Mõtle välja plaan, kus kõik olulised riskid oleksid maandatud, kui kaupluses teostada valvet poole vähema turvatöötajate hulgaga või üldse ilma mehitatud valveta. Et vähendada mehitatud valve kulutusi, siis pikas perspektiivis tasub investeerida tehnilistesse lahendustesse.
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele