Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koort: Eesti võtab väga tõsiselt e-rahapesu ohtu
„E-riigina võtab Eesti väga tõsiselt üha kasvavat e-rahapesu ohtu, millele on viidanud ka Europol oma tänavuses raske ja organiseeritud kuritegevuse ohuhinnangus," selgitas sisejulgeoleku asekantsler. "E-riigis, kus pangaülekanneteks, parlamendivalimistel hääletamiseks ja maksudeklaratsioonide esitamiseks kasutatakse internetti ja nutitelefone, on elektroonilises keskkonnas toimuv rahapesu ohuks mitte ainult ettevõtetele ja riigile, vaid ka eraisikutest e-keskkondade kasutajatele.“
2011. aastal Eesti Keskkriminaalpolitsei, FBI ja NASA ühisoperatsioon Ghost Click näitas selgelt, et juba praegu on rahapesu lisaks narkoärile ja inimkaubandusele tihedalt seotud ka küberkuritegude käigus saadud rahaliste vahendite legaliseerimisega. Küberruum on Erkki Koorti sõnul kurjategijatele ahvatlev keskkond, kuna puuduvad traditsioonilised riigipiirid ning see pakub teatavat anonüümsust. „Ainuüksi YouTube keskkond sisaldab enam kui kaht miljonit häkkimisõpetust. See tähendab, et me peame üheaegselt ja ühiselt võitlema nii küberkuritegevuse enda, kui ka sellega seotud rahapesu tõkestamisega,“ rääkis Koort.
Euroopa Liidus tekitatakse krediitkaardipettustega aastas kahju umbes 1,5 miljardi euro ulatuses, leiab Europol oma viimases ohuhinnangus. Selliste kuritegude puhul on sageli ka palju eraisikutest ohvreid. Selleks, et mitte taoliste kuritegude ohvriks langeda, saavad inimesed ise palju ära teha, hoides oma krediitkaardiandmeid ja internetipanga paroole salajas, olles tähelepanelik maksekaartide kasutamisel sularahaautomaadis ja makseterminalis ning jälgides enda kontol toimuvat. Mobiil-ID abil makstes tuleb jälgida, et mobiil-ID kontrollkood oleks sama nii arvuti- kui telefoniekraanil.
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele