- ST
„Nagu väike linn.“ Digipööre tõi laevatehases kaasa kogu võrgu uuendamise
Rahvusvahelise ettevõttena on Elisal kogemusi mitmel Põhjamaa turul. Saame tänu sellele Eestis rakendada parimaid praktikaid, mis on end mujal juba tõestanud. Käesolevas artiklis räägime koostööst Soome laevatehasega Meyer, kelle andmesidevõrgud on usaldatud Elisa hoolde.
Meyeri Turu laevatehase andmesidevõrk muudeti Elisa oskusteabe ja Cisco tehnoloogia abil nutikamaks. Järgmisena uuendatakse Meyeri teiste laevatehaste andmesidevõrke.
„Me säästame uskumatult palju aega,“ ütleb Oskari Raittinen, kes vastutab Meyeri laevatehaste andmesidevõrkude eest. Näiteks vaid paar aastat tagasi oli laevatehase 200 võrgukommutaatori seadistamine täielik käsitöö. Nüüd saab nende tarkvara Cisco haldustööriistade abil tsentraalselt ja hetkega uuendada.
Võrgu uuendamise planeerimine algas koos Elisaga 2017. aastal. Nüüd on uued võimalused viinud nii laevatehase võrgu infoturbe kui ka hooldamise lihtsuse uuele tasemele.
Hooldust hõlbustab ka Elisa NOC-teenus (võrguoperatsioonide keskus), mis jälgib Meyeri andmesidevõrku ööpäevaringselt ja aitab arendada võrgu funktsionaalsust.
Andmesidevõrk, mis rahuldaks terve väikelinna vajadused
„Laevatehas on nagu väike linn. Meil on isegi oma tuletõrjeosakond ja tervisekeskus,“ ütleb Raittinen. Laevatehases töötab 1900 inimest ja oma võrgustiku kaudu annab see otseselt tööd umbes 9000 inimesele.
Üle 150 hektari suuruse laevatehase töö sõltub toimivast andmesidevõrgust. Kontorid ja logistikamarsruudid on kaetud 300-st baasjaamast koosneva traadita võrguga. Nii laevatehase projekteerijad kui ka kogu tootmine sõltuvad toimivast andmesidevõrgust.
„Samamoodi on kogu hoone automaatikasüsteem, alates ventilatsioonist kuni valgustuse ja kütmiseni, eraldatud oma võrkudesse.“
Võrgustiku uuendamise ajendiks oli ka laevatehase digitaliseerimise areng. Näiteks koliti kogu projekteerimissüsteem tööjaamadest üle võrgus kasutamiseks. Neli aastat tagasi investeeris laevatehas terasetootmise automatiseerimisse. Nüüd kontrollib automaatika ka terasplekkide teekonda lehtmetallide ladudest läbi eeltöötluse, keevitamise ja lõikamise ning lõpuks laevakeresse.
„Käsikäes nende uuendustega vajas uuendamist ka meie traditsiooniline IT-võrk,“ ütleb Raittinen.
Näiteks oli suur hulk võrgulüliteid jõudmas oma elutsükli lõppu. Selle asemel, et seadmed välja vahetada, mõtestati ümber kogu digitaalse võrgu infrastruktuur. See hõlmab lisaks riistvarale ka võrguhaldust, juurdepääsu kontrolli ja turvalahendusi.
Traditsioonilistes ettevõtte võrkudes, mis on kaitstud tulemüüridega, on administraatoril vähe ülevaadet kohtvõrgu liiklusest. See oli laevatehase keskkonnas märkimisväärne puudus.
Hetkel kuum
"Laevatehase piirkonnas on palju alltöövõtjaid ja inimeste enda seadmeid. Meil peab olema kontroll selle üle, millised seadmed võrgule ligi pääsevad."
Valitud võrgulahendus peab olema pikaajaline
Kui Meyeri ja Elisa eksperdid asusid valima tehnoloogilist lahendust, mis kõigile nõuetele vastaks, osutus parimaks Cisco võrgutehnoloogia.
„Meil olid nende eelmise põlvkonna seadmetega head kogemused ja suurepärased suhted. Arutame võrgu arendamist palju mitte ainult Elisaga, vaid ka otse Ciscoga,“ selgitab Raittinen.
Riistvaraplatvormi aluseks valiti Cisco Catalyst 9000 seeria switch’id. Cisco pakkus ka kõiki vajalikke tööriistu võrgu jälgimiseks ja haldamiseks.
„Cisco DNA Centeri tööriista kasutame igapäevatöö juhtimiseks, Cisco ISE (Identity Services Engine) abil tegeleme võrgu identiteedi- ja juurdepääsuhaldusega ning Cisco StealthWatch annab meile teada, mis võrgus toimub,“ ütleb Raittinen.
Raittinen ütleb, et 2017. aastal alanud koostöö Elisaga on olnud õppimiskogemus. Laevatehas oma mitmekesiste vajadustega ei ole just kõige lihtsam klient, kellega suhelda. „Nüüd oleme koostöös jõudnud sinna punkti, kuhu tahtsimegi.“
Raittinen kiidab agiilset NOC-teenust, mis võimaldab paindlikku tööjaotust. Enamik igapäevaseid võrgumuudatusi on oskusliku võrguadministraatori jaoks minutite küsimus. Meyeri võrgumeeskond eelistab nendega ise hakkama saada. „Kui peaks tekkima mõni suurem või keerulisem küsimus või kui meil on kiire, on meil usaldusväärne partner, kes saab seda meie eest teha.“
Meyeri kolmeliikmelise võrgumeeskonna ja Elisa võrguoperaatorite meeskonna koostöö toimib sujuvalt. „Me toimime ühtse meeskonnana, kes mõtleb ja arendab võrgulahendusi üheskoos.“
Samuti kiidab Raittinen kõhklusteta uusi NOC-tööriistu. Need on aidanud lahendada võimalikke võrguprobleeme juba enne, kui võrgus mingeid sümptomeid ilmneb. Kõige parem on aga partneri entusiasm asjade ära tegemisel. „Elisa on kirglik probleemilahendaja. Tänu sellele töötab meie võrk üha paremini.“
Kiirus ja lihtne hooldus
Tuhandete Meyeri dokivõrgu kasutajate jaoks muutis võrgu uuendamine selle kiiremaks ja usaldusväärsemaks. Võrguadministraatorite jaoks on eelised veelgi käegakatsutavamad. “Nüüd näeme rikke korral kohe, milles probleem seisneb. Info otsimine ei võta aega,” kirjeldab Raittinen.
Uue võrgu hooldus on samuti suures osas automatiseeritud. Näiteks on minevik võrguseadmete käsitsi konfigureerimine. „Meil on näiteks valvekaamerate jaoks valmisprofiilid. Tarnija saab uue kaamera ise ühenduspaneeli vabasse porti ühendada. ISE tunneb selle ära ja võimaldab seadme õigesse võrku ühendada.“
Ettevõtte juhtkond põhjendas investeeringut võrgu töökindlusega. "Otsustajad mõistsid seadmete elutsüklit – seadmete vananedes riskid suurenevad. Kõige olulisem põhjus oli aga tänapäevase keskkonna parem infoturve, mis hoiab sissetungijad võrgust eemal ja ettevõtte ärisaladused kaitstuna.”
Turu laevatehase võrgu renoveerimine on peaaegu lõppenud. Uued intelligentsed võrguhaldussüsteemid on paigas ja toimivad, nagu ka Elisa NOC-teenus. "Suurim hüpe on nüüd tehtud."
Samuti on valmis kõik taustsüsteemid selleks ajaks, kui Raittineni võrgumeeskond asub sama võrgulahendust kopeerima Meyeri teistele laevatehastele Rostockis ja Papenburgis Saksamaal.
Otsid oma ettevõttele kogenud, paindlikku ja usaldusväärset võrgulahenduste partnerit? Võta ühendust ja leiame sinu ärile parima lahenduse.
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele