Tehisaru aitab pangad kiiremaks, kuid otsused jäävad inimestele
LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks võrdleb AI‑d panga kõige usinama ja maineka kõrgkooli lõpetanud praktikandiga – ta teeb kiiresti, teab peaaegu kõike, kuid vajab endiselt inimese juhendamist. Panganduse sügavates protsessides on AI juba asendamatu abiline, kuid lõplikud otsused ja vastutus jäävad inimestele.
Pangandus on oma olemuselt konservatiivne ja tugevalt reguleeritud valdkond, kuid tehisintellekt on hakanud muutma ka selle sisemisi tööprotsesse. „Meie jaoks on AI eelkõige abiline,“ selgitab LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks saates "AI faktor". „See vaatab kirjatööd üle, kontrollib standardite vastu, annab soovitusi ja aitab tiimidel infot leida. See on juba igapäevane osa meie tööst.“
Praksi sõnul on panganduses AI kasutamine kihiline: alates lihtsatest abivahenditest, mis toetavad töötajaid, kuni analüütiliste mudeliteni, mis aitavad klassifitseerida ja tõlgendada andmeid, näiteks konto väljavõtteid. Samas jääb inimene kõigi oluliste otsuste juurde. „Masin võib pakkuda sisendeid, kuid lõpliku laenuotsuse teeb ikka inimene,“ rõhutab Praks.
Turvalisus ja andmekaitse on võtmesõnad. „Pank kasutab turvatud ja kaitstud pilveteenuseid ja kõik protsessid on ehitatud nii, et andmed jäävad panga kontrolli alla,“ kinnitab Praks.
Tema sõnul on AI mõju kõige tuntavam seal, kus varem kulus palju aega rutiinsele tööle – näiteks dokumentide analüüsile või standardite kontrollidele. „Kui mõni protsess muutub kolm korda kiiremaks, on sellel tohutu mõju, mida näeb lõpuks ka klient“ lisab ta.
Panganduse tulevik Praksi hinnangul liigub veel personaalsemate ja nutikamate teenuste suunas. „Nagu nutitelefoni puhul – sa ei pea enam kogu süsteemi vahetama, vaid saad lisada uusi rakendusi. Pank jääb usaldusväärseks rahahoidjaks, kuid selle peale tekivad uued kihid ja teenused,“ kirjeldab ta.
Kuula pikemalt, kuidas tehisaru pangandusmaailma muudab juba "AI faktori" saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele