- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
CM: Eestlaste osalusel arendatud kiirabiautode tarkvara päästab Soomes elusid
Soome Helsingi ja Uusimaa haiglavõrgu ühine kiirabisõidukitele loodud mobiilne tarkvara optimeerib logistikat ning vahendab reaalajas patsientide andmeid kiirabiauto ja haigla andmebaasi vahel.
Idee Helsingi ja Uusimaa haiglavõrgule patsiendi andmete elektrooniliseks kogumiseks mõeldud lahenduse loomiseks sündis aastal 1999, mil otsiti analüütik, kes pani paika esialgsed nõudmised ja mõtles välja hanke alused. Hanke võitis 2004. aastal WM-Data (praegune CGI), kes lõi haiglavõrgule patsiendi andmete kogumiseks ja töötlemiseks mõeldud rakenduse nimega Merlot Medi. „Veel aastal 2007 oli meie loodud rakendus esimene omataoline kogu maailmas, tänaseks on küll nii Põhja-Ameerikas kui ka mujalgi teisi samalaadseid,“ sõnab CGI projektijuht Priit Siilaberg.
Süsteem võimaldab planeerida kiirabiressurssi ehk autode optimaalsemat liikumist abivajajate juurde ning vahendab reaalajas andmeid patsiendi tervisliku seisundi kohta kiirabiauto ja haigla andmebaasi vahel. Kuvades päästeteenistuse väljakutsete info geograafilisel kaardil, on logistikutel lihtsam süsteemi kuuluvaid 70 päästesõidukit (millest 50 on operatiivautod) vastavalt asukohale või auto varustatusele patsientide juurde suunata.
Patsientide andmete kogumine käib läbi kaasaskantavate seadmete ning kiirabitöötaja saab tuvastada probleeme nii visuaalselt kui ka näiteks EKG-aparaadi ja vererõhu mõõtmise abil, mille tulemused jõuavad automaatselt haiglasse, kus kogenud spetsialistid saavad kiirabitöötajatele vajalikku nõu anda. Andmebaasis on nähtavad ka varasemad väljakutsed ning muu haiglas andmebaasis oleva patsiendi tervisega seotud informatsioon. Baaside andmetele pääseb ligi ainult sertifitseeritud ja vajalike turvavõtmetega varustatud kasutaja ning selle kasutamine on reguleeritud riigi tasandil, hoides ära inimeste isikliku info lekkimise.
„Meie jaoks olid põhilised IT-alased väljakutsed seotud andmete liikumisega, sest rakendus peab töötama laitmatult ka olukorras, kus võrguühendus puudub. Kuna on hädavajalik, et kõik üksused näeksid üksteise tööd, arendasime süsteemi end automaatselt sünkroniseerima, kui võrguühendus taastub. Lisaks võib aastas ulatuda päästeteenistuse väljakutsete arv sadade tuhandeteni ning selliste infohulkade töötlemine aruandlussüsteemis tekitas alguses tõsiseid probleeme jõudlusega,“ räägib Siilaberg arendusel tekkinud kitsaskohtadest.
Ta lisab, et täna võime aga tunda uhkust, et Eesti meeskond on saanud valmis ka uue ja kaasaegse statistilise aruandlusmooduli, mis on integreeritud Merlot Medi süsteemi. Terviklahenduse vastu tuntakse huvi ka mujal riikides. Hetkel tegeleb CGI selle tutvustamisega Rootsis ja Lähis-Idas.
Helsingi Ülikooli Keskhaigla arsti Arto Tennilä sõnul on Merlot Medi suurepärane vahend kiirabi töö juhtimiseks ja haldamiseks. „Lahendus loob raporteid näiteks ravikvaliteedi jälgimiseks ning päästeteenistused saavad osakonna- ja vahetusepõhiseid raporteid reageerimisaja, väljakutsete arvu, hajutatuste ja pikkuste kohta. Üldarstid omakorda saavad automaatselt näha kõiki patsiendi raviga seonduvad kanded.“
Ta lisab, et kõikide sissekannete säilitamine parandab arstide töö kvaliteeti ning on nii kiirabiarstile kui ka patsiendile antavate juhtnööride koostamisel märksa efektiivsem.
Täna töötab Merlot Medi Windowsi keskkonnas, aga seda on võimalik integreerida ka Androidi või mõnda moodsamasse keskkonda. „Meie tarkvara peab vastu moodsale arengule, kuna nii kasutajaliides kui süsteem ise on arendatud kolmandate osapoolte komponentide suhtes võimalikult st sõltumatult skaleeruvaks. Seega on sõltuvus erinevatest operatsioonisüsteemi uuendustest ning platvormi muudatustest viidud miinimumini,“ lisab Siilaberg.
Hetkel kuum
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele