Ärinõustaja: ettevõtted maksavad tarkvara eest, ent kasutavad murdosa selle võimalustest
Eesti ettevõtete juhid peavad digitaliseerimist kalliks: tarkvara, arendusprojektid ja juurutamine nõuab suurt investeeringut, mida hetkel lubada pole võimalik.
Iga kolmas töökoht kaob kümne aastaga või siis AI/robot võtab töö – selliseid pealkirju kohtab tihti ja enamik neist on liialdus. Aga mitte kõik. Mõned ametid tõesti kaovad ning juba praegu, seda näen klientide juures iga päev.
Kuigi arvete digitaliseerimine on olnud võimalik juba aastaid, kohtab tihti ettevõtteid, kus raamatupidaja prindib arve välja ja sisestab käsitsi. Miks?
Kui artiklisarja eelmistes osades asendasid käsitöö tehisarul põhinevad lahendused, siis siinses juhtumis oli vastus lihtsam – olemasolev digiteenus, millest ettevõte lihtsalt ei teadnud.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.