Rainer Ratnik: ära AI-ta end ise abitusse
Mida rohkem tehisaru tööriistu on kasutusel selleks, et olla edukas, seda enam on vaja väga võimekaid inimesi, kelle tegelikke oskusi ja tugevusi need tööriistad võimendavad, kirjutab advokaadibüroo Widen tegevjuht ja vandeadvokaat Rainer Ratnik.
Sagedasti lõõbitakse Põhjamaade ärikultuuri üle, kus iga teisele küsimusele on vastus, et tuleb teha koosolek. Omamoodi stereotüübiks on kujunemas 2025. aasta inimene ja LinkedIni mõjuisik, kelle jaoks et vähe on küsimusi, millele ei ole vastus AI.
Seotud lood
Haridusvaldkonnas tehisaru kasutamisele pühendunud programm TI-Hüpe on alustanud laiaulatuslikku testperioodi kahe juhtiva tehisaru platvormiga – Google Gemini ja OpenAI Chat GPTga.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi infosüsteemide professor Marlon Dumas sai Euroopa Teadusnõukogu (ERC) teadustulemuste innovatsiooni ja turuküpsuse uurimist toetava grandi, töö käsitleb äriprotsesside optimeerimist tehisaru abil.
Tehisaru levik suurendab vajadust andmekeskuste ja seeläbi rohkema energia järele, kuid mingitel juhtudel saaks tehisintellekti kasutamise asemel hakkama optimaalsemate töövahenditega.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele