Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valgus kaevu põhjas
Organisatsiooni kui terviku ja selle vajaduste mõttes oleme oma IT juhtimises kinni vanades harjumustes, kirjutab IT-valdkonna ettevõtja ja konsultant Henrik Põder, kes räägib 23. mail toimuval IT-juhtimise aastakonverentsil lähemalt IT-juhtimisega seotud rollidest.
Tule osalema!
IT-juhtimise aastakonverentsil "IT-juhtimise väljakutsed Eesti ettevõtetes"
23. mail Bliss konverentsikeskuses
Konverentsil tunnustame Eesti mõjukaimat IT-juhti (esita oma kandidaat SIIN), saame teada kuidas riik toetab IT-juhtimise arenguid Eestis, vaatleme Eesti majanduse arenguid mõjutavaid IT trende, IT-juhtimisega seotud rolle ja räägime lähemalt riskide juhtimisest ja küberturvalisusest. Päeva lõpus toimuvas arutlusringis räägime IT-juhtide väljakutsetest Eesti ettevõtetes.
Päeva juht on Rain Laane.
Tutvu programmiga ja registreeru SIIN.
Kas keegi on kunagi kaevu vaadates näinud selle põhjas prožektorit hiilgamas? Päriselus mina ka ei ole, kuid sümboolselt põrkan sarnase olukorra otsa kogu aeg. Mis parata, töötan IT-valdkonnas.
Nagu igaüks teab, on IT lühend sõnast infotehnoloogia ning sellesse on koondunud suur osa eestlaste uhkusest ja minapildist. Tiigrihüpe, e-istungid, ID-kaart, Skype ja ... . Ja siinkohal enamik meist vakatab.
Vakatab sellepärast, et enam pole millegi üle uhkustada. Mingil hetkel on käinud krõks ja fookus läinud paigast. Eesti keele loogika ütleb, et liitsõnas määrab esimene pool ära selle, mis on oluline. Veoauto on kauba vedamiseks. Võidusõiduauto võidu sõitmiseks. Infotehnoloogia on info liigutamiseks.
Ehk lihtsamalt öeldes, info on vajadus ning tehnoloogia vaid vahend. Nagu loo alguses viidatud anekdoodis, kus ehitusmeistrid kaevasid mäeotsa suure ja sügava kaevu, millele pandi põhja vägev prožektor. Kui töö sai valmis, oli tellija tige kui herilane, sest tema tellis hoopis tuletorni ega tulnud selle pealegi, et keegi võiks joonise valepidi ette võtta ning hetkekski mõtlemata muudkui kaevata ja kaevata.
Organisatsiooni kui terviku ja selle vajaduste mõttes käib meilgi IT valdkonnas üks hoogne kaevamine. Probleem seisneb selles, et maailm on liikunud hoomamatult tööstusajastust informatsiooni ajastusse ning oleme oma IT juhtimises kinni vanades harjumustes. Täpsemalt oli tööstusajastul infotehnoloogia organisatioon põhitegevusi toetav osa. See omakorda võimaldas IT-d juhtida organisatsiooni vaates eraldi ning selleks võeti palgale IT juht, kellel oli süsteemiarenduse alane haridus või taust. Enam selline lähenemine ei toimi.
Informatsiooni ajastul ei ole enam võimalik eraldada infotehnoloogat organisatsiooni tervikust. Tänaseks on juba organisatsioone, kes täies ulatuses sõltuvad infotehnoloogiast. See on viinud selleni, kus vaikselt on IT juhi tähtsus ja roll organisatsioonis kasvanud juhatuse tasandini.
Tagajärjeks on see, et tegevjuht on lisaks kontrollile ühe võtmevaldkonna üle ära andnud ka suure osa oma võimust. Paratamatult peab küsima, kas siis, kui kontroll ja ka võim on liikunud IT juhi kätte, suudab too vaadata organisatsiooni laiemalt, kui seda on tehnoloogia ja süsteemiarendus?
Kui ei suuda – ja tihtipeale ei suudagi –, on organisatsioonil suur probleem. IT-d arendatakse siis lähtuvalt tehnoloogiast: vägevamad jupid, kallimad lahendused, soliidsemad spetsifikatsioonid. Tegelik fookus, ehk mis infot, miks, millal, mis mahus ja kuhu tuleb liigutada, jääb tagaplaanile.
See vähenegi kontroll, mis tegevjuhil on jäänud, piirdub talle ette pandud IT eelarve heakskiitmisega. Valikuid on vähe, sisuliselt vaid ei või jah. Kas kinnitada IT eelarvetõus või mitte? Ja tõus see oleks, sest andmete mahud, turvaohud jne on kiirtõusul ning rauamüüjad osavad.
Enne kinnitamist võib ju üritada aru saada, mida ja miks ette pannakse. Seepeale lüüakse tegevjuht lühendite ja võõrsõnadega surnuks ning järgmine kord ta juba teab, et parem on mitte küsida.
Oleme jõudnud piirini, kus kirjeldatud praktikaga jätkamine ei ole otstarbekas. Me elame infoajastul, kus info ise on väärtus ja tehnoloogia vaid toru, kus väärtus voolab. Mahajäämus ei teki mitte sellest, et toru oleks vilets, vaid sellest, et hajuma kipub pilt, kuhu, miks ja kuidas toru rajada.
Hetkel kuum
Mujal maailmas on mitmel pool sellest aru saadud ning jagatud IT juhtimine kaheks. Jäme ots on infojuhi (CIO) käes, kes on ka juhatuse liige või allub otse juhatusele. Talle on abiks tehnoloogiajuht (CTO), kes omakorda allub infojuhile. Mõistetav, sest võtmetähtsusega on suutlikkus probleemi kirjeldada ja lahendusvariante välja töötada, vahendite pakkumine tuleb teises järjekorras. Muidu võib jälle minna kaevu põhja tule süütamiseks. Mis eriti kurblooline, tehnoloogiajuht nõuaks selles näites üha võimsamaid valgusteid, sest laevad sõidavad ikka karile. Kuid nüüd, kui asjadest õigetpidi aru saada, on ju selge, et tehnoloogia ei lahenda probleemi, kui probleem on tajumata ja kirjeldamata.
Eesti kontekstis on selge, et tegevjuht ise peab võtma oma organisatsioonis informatsiooni juhtimise rolli. Tal ei ole mingit vajadust süveneda hoomamatuisse tehnilistesse terminitesse ja mõistetamatuisse lühenditese.
Informatsiooni juhtimine on protsesside juhtimisega ülisarnane, sest info liigub protsesside üleselt. Selle eest peabki vastutama tegevjuht ise. Küberturve ja andmekaitse võivad jääda tehnoloogiajuhile ning ongi majakas õigetpidi pööratud ja laevad enam karile ei sõida.
Rõhuasetuste õigesti paikasaamine oleks kasulik nii meie majandusele kui minapildile. Sest magavast IT-tiigrist rääkimine on enesepettus. Ta ei maga. Ta on tagurpidi. Ja looduse vastu ei saa – tagurpidi tiiger ei hüppa.
Henrik Põder esineb 23. mail toimuval IT-juhtimise aastakonverentsil ettekandega "Millised on IT-juhtimisega seotud rollid? Mida peab teadma ja oskama IT-juht ning millist rolli organisatsioonis täitma?" ning osaleb sellele järgnevas arutlusringis "IT-juhi roll ja vastutus muutuvas maailmas".
Tutvu programmiga lähemalt ja registreeru SIIN.
Autor: Henrik Põder
Seotud lood
Juhid kipuvad lootma, et kriisi ei tule, ütles ITuudistele 26. septembril Infoturbe konverentsil esinev juhtimistreener Hede Kerstin Luik. Ta tõi välja peamised ohukohad, kus kriisisituatsioonis võivad hakata asjad valesti minema ning tõdes, et väga paljud ettevõtted ei ole piisavalt mõelnud ei andmete ega muuga seotud kriisiolukordade peale.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele