Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
HP on kaotamas turuosa Lenovole
IT toodete turul ajalooline liider HP on oma turuosa kaotamas ning tootjate lõikes on Baltikumis selgelt liidripositsioonil Lenovo, kirjutab F9 Distribution Baltic juht Anti Kuiv.
Ärivajadusteks pakutavate IT toodete turg on teinud suuri arenguhüppeid. Kriisiaasta 2009 vähendas Eesti IT toodete turu mahtu umbes 50%, sealt alates on areng taas üles läinud. Igal aastal kasvab turg ühikutes ligi 10%, eurodes on aastad erinevad – seoses keskmise toote hinnalangusega on käivet kasvatada järjest raskem.
IT riist-ja tarkvara toodete müügiturul tegutseb Eestis täna umbes 2000 ettevõtet. Suuremate IT toodete maaletoojate-hulgimüüjate kogukäive Eestis oli 2014. aastal umbes 109 miljonit eurot. Sellele numbrile lisandub veel üksjagu kaupa, mis liigub otse Eesti kasutajateni Euroopa ja Skandinaavia veebipoodidest ja nn trading firmadest.
Sülearvutite turu uus liider on Lenovo, lähituleviku uus tulija on Fujitsu
Eestis müüdi GfK andmeil 2010 aastal 73 400 sülearvutit, möödunud 2014 aastal 84 600, kõige kiirem oli kasv 2011-2012. Käesoleva aasta esimese poolaasta tulemus 36 850 ühikuga näitab stabiliseerumise trendi. F9 Distribution’i hinnangul kaotab ajalooline liider HP oma turuosa ja tootjate lõikes on Baltikumis selgelt liidripositsioonil Lenovo. HP-s on toimumas suured muutused, kohalikud esindused on suletud ja see toob muutusi turule. Näiteks Jaapani firma Fujitsu on pööramas suuremat tähelepanu Baltikumi turule, nende Jaapani tehnoloogia ja Saksa tehastes tehtud tooted on väga kõrge kvaliteediga ja hea hinnaga.
Tahvelarvutite turu maht
Eestis kohalikule turule täna müüdavate IT toodete koguarvu ei oska keegi väga täpselt öelda. Kõige täpsemalt mõõdab turul müüdavaid koguseid turu-uuringufirma GfK Retail and Technology. GfK andmeil müüdi Eestis 2014 aastal üle 68 tuhande tahvelarvuti, mis on viimastel aastatel kõige kiiremini kasvanud tootegrupp. Suur kasv hakkab aga raugema, aeglustumise märke on alates 2014 II kvartalist, käesoleva aasta esimese kuue kuuga müüdi ligi 26 tuhat tahvelarvutit. Tahvelarvuti on paljudel inimestel kolmas seade (nutitelefon + tahvel + sülearvuti) ja teatud elustiiliga inimestel polegi enam arvutit vaja. Suuremates organisatsioonides, kus on kindlad turvastandardid, võrguseaded jne, siiski täna veel ilma arvutita hakkama ei saa, sest enamus tahvleid töötab Androidiga, mis ei ühildu kuidagi Windowsil baseeruva firma IT infrastruktuuriga. Hinnanguliselt ostetakse Eestis firmadesse ärikasutajatele umbes 5000 tahvelarvutit aastas.
Nii Eesti kui ka kogu Baltikumi IT hulgimüügi turg on pikki aastaid seisnud suhteliselt ühetaoline. Viimased 13 aastat ei ole olulisi muudatusi toimunud ei turuosaliste arvus ega ka turu konkurentsi struktuuris. Eestis on esindatud rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvad firmad, kuid nende jaoks ei ole Balti riigid olulisim turg. Viimasel paaril aastal on esimesed sammud siinsetel turgudel teinud Poola firmad, Soome olulised tegijad ja regionaalsed väiksemad firmad. Eesti äriklient võib leida tööks vajalikke IT tooteid erinevatest rahvusvahelistest internetikeskkondadest, kuid sealt ostes ei saa kunagi olla kindel, kuidas toimub garantiiremont ja kes vastab probleemide tekkimisel küsimustele.
Oluline muutus on toimunud printimistehnoloogiates
Uued printerid on täna kaugjuhitavad, võrgus kogu organisatsiooni teenindavad masinad. Digirevolutsioon on oluliselt vähendanud paberile printimise vajadusi. Kasutaja saab personaalselt oma printimistöid juhtida, enam ei ole vaja igale kasutajale oma isiklikku printerit. Numbrid kajastavad seda trendi: GfK andmeil müüdi 2010 aastal 13200 printerit (ei sisalda multifunktsionaalseid seadmeid), kuid 2014 müüdi 9600 masinat ja langustrend jätkub, 2015 esimesel poolaastal langes printerite müügiarv veelgi, 4%, võrreldes 2014 esimese pa. Kõigele vaatamata on Eestis täna kõige aktiivsemad printijad kohtusüsteem, ministeeriumid, advokaadibürood, raamatupidamisteenuseid pakkuvad firmad ja disaini ning arhitektuuribürood.
B2B turu arengud
Elame kahtlemata huvitaval ajal. Tehnoloogiate kättesaadavus, hästi arenenud logistikateenused ja elektroonilised makseviisid on muutnud paljude ettevõtete ärimudelit. Peamised suured trendid on mobiilsus, ühenduvus ja andmete haldus. „Tavaline“ firma saab kogu IT infrastruktuuri ja tarkvara rentida pilvest. Viis aastat tagasi oli tavaline, et köögimööbli tootja pakkus juurde köögitehnikat. Täna pakub elutoa disainmööbli valmistaja kliendile koos mööbliga integreeritavat nutitelerit, mis sobitub mööbli disainiga ja lisaks on mugavalt läbi mõeldud andmesalvestusseadmete paigutus ja ühendused. Võrguseadmeid paigaldavad firmad pakuvad kliendile kõigi tema nutiseadmete integreerimist ühtse andmesalvestuslahendusega. Loomulikult tehakse varukoopia kõigest pilve või vastupidi – pilvest kodusesse seadmesse, mis asub turvaliselt vanaema voodi all.
Hetkel kuum
Igas organisatsioonis (isegi kõige popimas start-upis, mis elab edukalt investorite rahast), vajavad töötajad elementaarset töökoha lahendust: lauaarvuti on asendunud mobiilse sülearvutiga, (või tahvli või nutiseadmega), lisaks on vaja klaviatuuri, hiirt, porti ja monitori. Loomulikult vajatakse infrastruktuuri, et töötajad saaks koos töötada. Kõik töövahendid peavad olema turvalised ja mobiilselt kasutatavad – kuidas muidu puhkuse ajal efektiivselt tööd saaks teha; veel on ülioluline andmevarundus, turvatõkked sisevõrgule jne. Olenevalt tegevusvaldkonnast vajab iga äri igapäevatööd efektiivsemaks tegevat tarkvara ja rakendusi. Hulk ettevõtteid on pannud püsti XML ja EDI otselinke partnerite ja klientidega, et ostuprotsesse, arveldamist ja raporteerimist kiiremaks ja kuluefektiivsemaks muuta.
Kõik see vajab pidevat hooldust ja arendamist ning seetõttu ei paista Eesti IT kaupade ja teenuste edasimüüjate töö lõppevat.
F9 Distribution Baltic on tänavu Balti riikides tegevust alustanud IT-kaupade hulgimüüja. Ettevõte esindab ligi 25 tootjat.
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele